{"id":22682,"date":"2022-03-29T09:22:32","date_gmt":"2022-03-29T06:22:32","guid":{"rendered":"https:\/\/milliycha.uz\/?p=22682"},"modified":"2022-03-29T09:22:33","modified_gmt":"2022-03-29T06:22:33","slug":"davr","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/davr\/","title":{"rendered":"DAVR"},"content":{"rendered":"\n<p>DAVR \u2014 1) jamiyat taraqqiyotida muhim voqea, hodisa yuz bergan, hukm surgan yoki o&#8217;ziga xos xususiyati bilan ajralib turadigan ma&#8217;lum vaqt oralig&#8217;i (masalan, tosh Davri, jez Davri, temir Davri va hokazolar); 2) kishi yoki kishilik hayotida ma&#8217;lum vaqt, yillar; 3) takrorlanuvchi jarayonning har bir takrorlanishida boshlanishidan to oxirigacha o&#8217;tadigan vaqt yoki biror tugal jarayon davomidagi vaqt oralig&#8217;i.<\/p>\n\n\n\n<p>DAVR (geologiyada) \u2014 geologik sistemani tashkil qiladigan tog jinslari (qatlami)ning hosil bo&#8217;lishiga ketgan geologik vaqt. Geologik bo&#8217;lim (epoxa)larga bo&#8217;linadi. Bir necha Davr eratema (era)ni tashkil etadi.<\/p>\n\n\n\n<p>DAVR (musiqada) \u2014 1) O&#8217;rta asr Sharq musiqa nazariyasida usul, ritmik tuzilma ma&#8217;nosini bildiruvchi tushuncha; 2) davriya \u2014 Yevropa musiqa tahlilida tugal yoki nisbatan tugal musiqiy fikrni bayon qiluvchi shakl tuzilmasi. Odatda musiqa asarining boshlang&#8217;ich qismi, yoxud biror parchasini tashkil qiladi. O&#8217;xshash (hatto takrorlanuvchi) jumlalardan iborat bo&#8217;lib, keyingi musiqa jarayonida rivoj topadi. Ba&#8217;zan, butun musiqa asari (prelyudiya, romans kabi kichik pesalar) bir Davr bilan chegaralanadi. Ad.: Vaxromeyev V., Muziqaning elementar nazariyasi, 2-nashri (maxsus muharrir T. G&#8217;afurbekov), T., 1980.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>DAVR \u2014 1) jamiyat taraqqiyotida muhim voqea, hodisa yuz bergan, hukm surgan yoki o&#8217;ziga xos xususiyati bilan ajralib turadigan ma&#8217;lum vaqt oralig&#8217;i (masalan, tosh Davri, jez Davri, temir Davri va &hellip; <a href=\"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/davr\/\" class=\"more-link\">Read More<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":16402,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[116],"tags":[],"class_list":["post-22682","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-d-harfi","entry"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.0","language":"kr","enabled_languages":["uz","kr","ru"],"languages":{"uz":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"kr":{"title":false,"content":false,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22682","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22682"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22682\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22687,"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22682\/revisions\/22687"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16402"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22682"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22682"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/milliycha.uz\/kr\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22682"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}